Dobermann

Dobermann on sobiv tõug igale terve mõistusega aktiivsele inimesele, kellel on piisavalt aega ja püsivust tegeleda koera koolitamisega vähemalt algtasemeni ning kelle tõuvaliku aluseks ei ole ainult koera välimus.

Dobermann on väga mitmekülgne harrastuskoer, kuid täiskasvanuks saamine võtab mitu aastat aega. Vanusega ei kao aga ära iseseisev mõtlemine. Nad teevad kõike, mida ütled, kuid võivad vabalt sinna mõne vimka juurde teha. Eriti head näited leiab trenniplatsilt – keset võistlussooritust lamamise ajal püherdamine ning seejärel korrektse lamamise jätkamine või siia-käskluse täitmisel tehtav auring (loomulikult publiku ovatsioonide saatel). Võiks öelda, et dobermannil on iselaadivad patareid (ja oluliselt vastupidavamad, kui Duracellid), energiat ja aktiivust jätkub tal teistelegi jagada. Samuti on enamusel dobermannidel kõrge saagiinstinkt.

Dobermann nõuab, et saaks osaleda sinu ja su pere igapäevaelus. Ta pole nõus olema kõrvaltvaataja rollis, vaid trügib järjepidevalt sündmuste ja tegevuste keskele. Kuigi nad saavad väga hästi hakkama eluga “karjas” (nb! samasooliste koerte kooselu võib dobermannide puhul olla riskantne!), on siiski ilmselge, et üle kõige naudivad nad elu-olu ainsa koerana.

Summa summaarum: dobermanni võttes sul igav küll ei hakka. Kui oled aktiivne, keskmisest kõrgema taluvuslävega, jaksad olla oma koerast nutikam ning sul on olemas huumorisoon, siis tere tulemast dobermanniomanikuks! Kui mõni nendest omadustest aga puudub, siis mõtle järele, kas dobermann on sinu jaoks õige koer.

Eesti hagijas

Eesti hagijad on järjekindlad jahikoerad, mis tavalise koeraomaniku keeles tähendab seda, et tegemist on isepäiste koertega, kes alati omaniku sõna ei kuula. Kui tahad koera, kes täidab iga su käsu (isegi kui ta seda ei soovi), siis vali mõni muu tõug. Võimalik, et vahel siiski õnnestub neid käsku täitma panna, kuid homne päev ei pruugi nii edukas enam olla. Vahel tundub lausa, et kui hagija nina registreerib huvitava lõhna, blokeeritakse aju ja kõrvade vaheline kanal täielikult.

Hagijad on keskmisest väiksemat kasvu koerad, seetõttu sobivad nad ka korterikoeraks. Seda eeldusel, et nad saavad väljas piisavalt tegevust. Oma maja võib koerapidamiseks mugav tunduda, kuid sellisel juhul peab aed olema väga koerakindel. Koerakindlus selgub tavaliselt siiski alles töö käigus, seega kuniks naabri kass või metsatukas elavad jänes ja/või rebane pole aia taga ennast tutvustamas käinud, ei saa väita, et aed hagijat peab.

Kui tahad nunnu välimusega, aktiivset, uudishimulikku, intelligentset ja vahel päris põikpäist koera, siis on eesti hagijas sobiv tõug. Pea meeles, et hoolimata sellest, et nende karvkate on lühike, ajavad nad karva aastaringselt. Neid väikseid valgeid karvu leiab alati igalt poolt.

Jahile! Jahile! Jahile! Kui jahimaitse suus, siis ei aita ei ussi- ega püssirohi. Ja tegelikult on see ju tore, sest jahikoerteks nad aretatud ongi. Märtsist septembrini, kui Eestis jaht hagijatega keelatud, saab hagijaga käia näitustel, agilitys ja muudel koeraüritustel. Või lihtsalt nautida tema seltskonda ning teha rihmas pikki jalutuskäike.